2020. aasta on toonud olulisi muudatusi ühinguõigusesse. Nendest üks olulisemaid muudatusi puudutab osaühingu osa võõrandamist. Kuigi seadusemuudatus parandab oluliselt tsiviilkäivet, ei vabastata siiski notariaalse vormi nõuetest kõiki osa võõrandamistehinguid.
Kui varasema äriseadustiku regulatsiooni kohaselt pidi nii osa võõrandamise kohustustehing kui ka käsutustehing olema notariaalselt tõestatud, siis alates 24. maist 2020 peab ainult osa võõrandamise käsutustehing olema notariaalselt tõestatud.
Alates 2. augustist 2020 võivad need osaühingud, kelle osakapital on vähemalt 10 000 eurot ja täielikult sisse makstud, loobuda täielikult nõudest, et võõrandamise käsutustehing peab olema notariaalselt tõestatud. Oluline on tähele panna, et vorminõudest loobumiseks peavad põhikirja kinnitamise või muutmise otsuse poolt olema kõik osaühingu osanikud. Muudatus ei kohaldu Eesti väärtpaberite registris (EVR) registreeritud osade võõrandamisel, sest sisuliselt on EVR-s registreeritud osades võõrandamise tehingud olnud vormivabad ka enne 24. maid 2020.
Nimetatud muudatuste eesmärk on vähendada aja- ja rahakulu ning seeläbi soodustada õiguskäivet. Varasem osa võõrandamise tehingute notariaalse tõestamise nõue oli praktikas keeruline, seda eriti nende osaühingute puhul, mille osanikud olid välismaise taustaga. Probleeme tekitas asjaolu, et lisaks tavapärastele osa müügilepingutele kohaldub notariaalse vormi nõue ka kõigile osanike vahelistele kokkulepetele, mille osaks on otsene või kaudne osade võõrandamise kohustus (optsioonilepingutele ja osanike lepingutele).
Samas tuleb arvestada, et võõrandamise tehingute notariaalse tõestamise nõude kaotamine tähendab seda, et ei kontrollita enam võõrandaja isikusamasust, esindusõigust, käsutusõiguse piiranguid ega ka võõrandaja tegelikku tahet. Sellega suurenevad võimalused ettevõtte kuritahtlikuks ülevõtmiseks.
Kuna notarid on terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse mõttes kohustatud isikuks ehk neil tuleb tagada tegeliku kasusaaja ja tehingus kasutatavate rahaliste vahendite päritolu tuvastamine ning samuti lasub kohustatud isikul kohustus teavitada Rahapesu Andmebürood (RAB) kahtlastest tehingutest, siis võõrandamise tehingute notariaalse tõestamise nõude kaotamisega suureneb risk, et Eestis registreeritud äriühinguid kasutatakse rahapesuks.
Seega muudatused on küll lihtsustanud osaühingu osade võõrandamise tehinguid ning aitavad kergemini kaasata (välis)investoreid, kuid samas tuleb arvestada, et muudatustega kaasnevad ka teatavad ohud.
Ühinemiste ja omandamiste töögrupi juht (M&A) Lada Riisna
Jurist Gerda Kabrits