Cuesta Advokaadibüroo partner Jaak Siim esindas klienti edukalt kohtuasjas, kus riiki esindav Maksu- ja Tolliamet (MTA) nõudis maakohtule esitatud hagis kliendilt ligemale 340 000 euro tasumist pankrotistunud osaühingule, millest üle 297 000 euro tulnuks tasuda otse pankrotivõlgniku võlausaldajaks olevale riigile. Riigi nimel esitatud hagis põhjendati nõuet sellega, et pankrotistunud ja maksuvõlglasest osaühing kandis kliendile kuuluvale kinnistule palkmaja ehitamise kulud ligemale 340 000 euro ulatuses, kuid maja oli algusest peale ehitatud eesmärgiga jätta see kliendi ja tema pereliikmete kasutusse. Maksuvõlglase poolt palkmaja ehitamine ja sellega seoses kulutuste tegemine kostjaks olnud kliendi kinnisasjale oli maksuhalduri hinnangul käsitletav käsundita asjaajamisena ja maksuvõlglasel tekkis seetõttu kostja vastu käsundita asjaajamisest tulenev kulutuste hüvitamise nõue. Sellest tulenevalt nõudis hageja, et kostja hüvitaks maksuvõlgnikule käsundita asjaajamisega seoses kantud kulud. Lisaks pidas riiki esindav MTA võimalikuks, et asjaolusid arvestades võis maksuvõlglase ja kliendi vahel olla tegemist ka tasulise käsunduslepinguga, millest tulenevalt peab klient kui käsundiandja hüvitama need kulutused, mida maksuvõlglasest käsundisaaja on tegelikult teinud ning mida tuleb käsundi täitmiseks vajalikuks pidada. Harju Maakohtu 29.03.2021 otsusega jäeti riigi hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus nõustus kliendiga selles, et hageja ei ole esitanud käsunduslepingu olemasolu kinnitavaid tõendeid. Kohtu arvates ainuüksi maksuvõlgnikule antud nõusolekust temale kuuluval kinnisasjal tegutseda ei saa järeldada, et maksuvõlgnik tegutses kostja väidetava käsundi alusel. Samuti nõustus kohus kostjaga selles, et asjas esile toodud asjaolusid kogumis hinnates ei ole maksuvõlgnikul kostja vastu kulutuste hüvitamise nõuet ja sellise nõude maksmapanemine oleks vastuolus hea usu põhimõttega, kuna vastavalt asjaoludele on ilmne, et asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist. Nõude rahuldamine on sellisel juhul välistatud võlaõigusseaduse § 1023 lõike 3 alusel.
MTA maakohtu otsusega ei nõustunud, esitades riigi nimel selle peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Teise astme kohus tegi 02.02.2022 otsuse, milles leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata ja menetluskulud riigi kanda. Maksuhaldur esitas seepeale Riigikohtule kassatsioonkaebuse, milles taotleti maakohtu ja ringkonnakohtu otsuste tühistamist ja asjas uue otsuse tegemist, millega rahuldatakse riigi hagi kliendi vastu ja jäetakse menetluskulud viimati nimetatu kanda. Riigikohtu 08.08.2022 määrusega ei võetud riigi kassatsioonkaebust menetlusse ning samal päeval jõustusid eelnimetatud maakohtu ja ringkonnakohtu otsused.
