Cuesta Advokaadibüroo partner Jaak Siim esindas hagimenetluses edukalt tööstuslike masinate ja seadmete paigalduse tegevusalal tegutsevat ettevõtjat, kes esitas kohtusse hagi endise tegevjuhi vastu seoses konkurentsipiirangu rikkumisega. Hageja tuvastas, et tema juures töötades tegevjuht tegutses varjatult samal tegevusalal tegutseva konkureeriva äriühingu huvides ja heaks, sh keelitas äripartnereid sõlmima koostöölepingud eelnimetatud konkurendiga, kelle juurde ta hiljem ise tööle asus. Tuvastatud asjaolude tõttu nõuti temalt hagis tegevjuhi lepingus fikseeritud leppetrahvi tasumist, samuti varalise kahju hüvitamist hagejal tekkinud kohtuvälise õigusabikulu näol. Riigikohtu 12.02.2024 määrusega jõustus Tartu Ringkonnakohtu 06.11.2023 otsus, millega kohus vähendas küll 29.10.2021 Tartu Maakohtu otsusega endiselt tegevjuhilt välja mõistetava leppetrahvi suurust, kuid mõistis kostjalt kokku välja üle 24 000 euro leppetrahvi, viivise ja kahjuhüvitisena. Varasema otsusega oli ringkonnakohus maakohtu otsuse tühistanud ja hagi rahuldamata jätnud, kuid Riigikohus rahuldas 10.07.2023 otsusega Jaak Siimu poolt kliendi nimel esitatud kassatsioonkaebuse ja kohustas ringkonnakohut asja uuesti läbi vaatama. Riigikohtu selgitustest tulenevalt ei oma konkurentsipiirangu kehtivuse hindamisel ainumääravat tähtsust mitte pooltevahelise kokkuleppe sõnastus, mida ringkonnakohus oli ebapiisavaks pidanud, vaid selle kõrval tuleb arvestada ka isikute varasemat koostööd, kogemusi ja muid poolte arusaamist mõjutada võivaid lepingu sõlmimise asjaolusid. Asja teistkordsel läbivaatamisel pidas ringkonnakohus konkurentsipiirangu tingimust kehtivaks ja leidis, et selle rikkumine endise tegevjuhi poolt on piisavalt tõendatud.
