Cuesta Advokaadibüroo partner Jaak Siim kaitses edukalt kahte füüsilist isikut ja üht osaühingut kriminaalasjas, kus tema kaitsealuseid süüdistati soodustuskelmuse toimepanemises. Kokku anti selles asjas erinevates kuriteoepisoodides süüdistatuna kohtu alla 15 füüsilist ja juriidilist isikut.
Pärnu Maakohtu 28.11.2019 määrusega lõpetati aegumise tõttu kriminaalmenetlus kokku 9 süüdistatava, sh Jaak Siimu kaitsealuste suhtes. Kohus tühistas süüdistatud osaühingu hoonestusõigusele seatud kohtuliku hüpoteegi, jättis läbi vaatamata kohtualuste suhtes riiki esindava Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) avalik-õigusliku nõudeavalduse kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks ning mõistis riigilt süüdistatavaks olnud osaühingu kasuks välja menetluskulud. Kohtumäärusest nähtuvalt anti Lääne Ringkonnaprokuratuuri süüdistusakti alusel osad isiku kohtu alla ajal, mil neile etteheidetav kuritegu oli juba aegunud.
Riiklikku süüdistust esindanud ringkonnaprokuratuur vaidlustas kriminaalmenetluse osalise lõpetamise ringkonnakohtus, kuid Tallinna Ringkonnakohtu 21.01.2020 määrusega jäeti tema määruskaebus rahuldamata. Prokurör vaidlustas ringkonnakohtu määruse Riigikohtus, kuid tema määruskaebust ei võetud menetlusse ja kriminaalmenetluse lõpetamine osade süüdistatavate suhtes jõustus.
Maakohtu määrusel, milles esitatud põhjendustega ringkonnakohus nõustus, on põhimõtteline tähtsus õiguspraktika kujundamise seisukohalt kuriteo aegumise küsimuses.
Esiteks asus kohus seisukohale, et soodustuskelmuse toimepanemise ajaks tuleb lugeda aeg, mil leidis aset pettuslik tegu, mitte aega, mil selle tagajärjel maksti isikule välja soodustus (nt PRIA toetus). Kohus leidis, et aegumistähtaeg hakkab seega kulgema hetkest, kui isiku tegevuses on tuvastatavad petmisteo tunnused, soodustuse väljamaksmise aega seejuures ei arvestata. Konkreetsel juhul tähendas see seda, et kuriteod aegusid tegelikult varem kui prokuratuuri arvates.
Teiseks asus maakohus kaitsjatega nõustudes seisukohale, et kriminaalmenetluses prokuratuuri taotlusel kuriteos kahtlustatu või süüdistatu kinnistule või hoonestusõigusele kannatanu nõude tagamiseks seatav kohtulik hüpoteek ei ole olemust arvestades samastatav vara arestimisega. Kohtu arvates on tegemist kahe erineva kriminaalasjas lubatud nõude tagamise meetmega. See tähendab, et erinevalt vara arestimisest ei katkesta hüpoteegi seadmine kuriteo aegumistähtaja kulgemist.