Riigikohus tegi 15. juunil 2022 lahendi tsiviilasjas nr 2-22-3018, milles käsitleti osakapitali mitterahalise sissemakse tegemist. Osaühing esitas registrile avalduse osakapitali suurendamiseks ning uue osaniku registrisse kandmiseks, mida register ei rahuldanud. Mitterahalise sissemakse esemeks olev kinnistu võõrandati kolmandale isikule enne kandeavalduse esitamist ning kinnistu omandiõiguse üleandmiseks sõlmiti asjaõigusleping enne võlaõiguslepingut.
Osakapitali suurendamine mitterahalise sissemaksega
Osakapitali sissemakse võib olla nii rahaline kui ka mitterahaline. Osakapitali suurendamisel nõutavad dokumendid registrile esitamiseks tulenevad äriseadustiku (ÄS) §-st 196. Esmalt nõutakse osanike otsust ja koosoleku protokolli ning põhikirja uut teksti (kui seda muudetakse). Rahalise sissemakse puhul nõutakse pangalt saadud teatist ülekande kohta, millega üldjuhul probleeme ei esine ja rahalist sissemakset puudutav regulatsioon on üheselt mõistetav. Mitterahalise sissemakse puhul nõuab äriseadustik sissemakse väärtust ja selle üleandmist tõendavaid dokumente. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mis tahes rahaliselt hinnatav ja osaühingule üleantav asi või varaline õigus, millele on võimalik pöörata sissenõuet. Sissemakse eseme väärtuse kohta koostab juhatus hindamisakti, mida teatud juhtudel peab kontrollima audiitor. Juhul kui sissemakse esemeks on kinnistu, esitatakse üleandmise tõendamiseks väljavõte kinnistusraamatust.
Kommenteeritavas lahendis leidis osaühing, et seadusest ei tulene piirangut, mille kohaselt ei või osaühing mitterahalise sissemaksena saadud kinnisasju edasi müüa enne osakapitali suurendamise kandeavalduse esitamist ja äriregistrisse kandmist. Riigikohtu hinnangul oli ringkonnakohus ÄS § 196 lõikeid 1, 2 ja 4 valesti tõlgendanud. Ringkonnakohus märkis, et osaühing peab olema mitterahalise sissemakse omanik registrisse avalduse esitamise ajal.
Seega leidis Riigikohus, et tõendada tuleb vaid seda, et sissemakse tasumise kohustus on täidetud. Siinkohal ei oma tähtsust, et kandeavalduse esitamise hetkel oleks kinnisasja omanikuks osaühing. Nõutud tingimuseks on see, et sissemakse on osaühingule üle antud ja selle väärtus vastab üleandmise ajal kokkulepitud sissemakse väärtusele. Eelnev tähendab omakorda, et sissemakse tasumise kohustuse eesmärk ei ole saavutada konkreetse üleantava vara säilimine osaühingus. Eelnevalt sõnastatud eesmärgi tõttu ei olegi nõutud, et osaühing peab kandeavalduse esitamise ajal olema mitterahalise sissemakse omanik.
Osanike otsuse vastuvõtmise ja asjaõiguslepingu sõlmimise aeg
Põhjus, miks Riigikohus siiski nõustus seisukohaga, et osaühingu avaldust ei tuleks rahuldada, seisneb hoopis tahteavalduste tegemiste ajas. Täpsemalt selles, et asjaõigusleping sõlmiti enne võlaõiguslepingut.
Osanike osakapitali suurendamise otsusega tekib osa omandajal võlasuhtest tulenev kohustus tasuda sissemakse, sest sellega on tehtud isiku ettepanek osa märkida (ofert) ning osaühingu nõustumine (aktsept). Eelneva tulemusena tekib isiku ja ühingu vahel märkimisleping.
Käesoleval juhul sõlmiti kõigepealt notariaalselt tõestatud asjaõigusleping kinnasasja omandiõiguse ülemineku kohta ning alles paari kuu pärast tehti osanike osakapitali suurendamise otsus ehk tekkis märkimisleping. Notar tõestab kinnisasja omandiõiguse ülemineku eelduseks oleva asjaõiguslepingu üksnes juhul, kui talle esitatakse notariaalselt tõestatud omandiõiguse ülekandmise võlaõiguslikku kohustust loov tehing või kui vastav leping tõestatakse samal ajal asjaõiguslepinguga. See tähendab, et nimetatud asjaõiguslepingut ei sõlmitud nimetatud märkimislepingu tagajärjel, kuivõrd seda polnud veel sõlmitudki.
Eelneva tulemusena võib kinnisasjade üleandjal olla osaühingu vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue üleantu tagasisaamiseks, kuivõrd kinnisasjad anti osaühingule üle olematu kohustuse alusel. Samuti võib selline nõue olla lisaks mitterahalise sissemakse esemeks ÄS § 142 lg 1 tähenduses.
Seega juhul, kui mitterahalise sissemakse esemeks on kinnistu, tuleb osanike otsus vastu võtta kas enne asjaõiguslepingu sõlmimist või sellega samaaegselt. Seejuures ei ole oluline, kas osakapitali suurendamise kandeavalduse esitamise ajaks on osaühing endiselt kinnistu omanik või mitte.
Lada Riisna
Cuesta Advokaadibüroo partner
Bigitta Jõgi
Cuesta Advokaadibüroo jurist