Vandeadvokaat Eva Mägi artikkel käsitleb olukorda, kus äriühingu juhatuse liikme ootamatu lahkumine või surm võib halvata kogu ettevõtte tegevuse. Kuna juriidiline isik saab tegutseda üksnes oma organite kaudu, muutub ettevõte ilma juhatuseta teovõimetuks. See toob kaasa rasked tagajärjed: kohustused ja üürid jäävad tasumata, lepingute täitmine katkeb ning majandusaasta aruande esitamata jätmisel ähvardab äriühingut sundlõpetamine. Uue juhatuse liikme määramine võib takerduda näiteks poolelioleva pärimisprotsessi või pärijatevaheliste erimeelsuste tõttu. Sellistes olukordades saab ettevõtte tegevuse jätkamiseks taotleda abi kohtult.
Äriseadustiku ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel võib kohus mõjuval põhjusel määrata väljalangenud juhatuse liikme asemele asendusliikme. Avalduse kohtule saab esitada osanik, nõukogu või muu huvitatud isik, kelleks võivad olla näiteks arvatavad pärijad. Avaldaja saab kohtule välja pakkuda sobiva kandidaadi, millele tasub kohe lisada isiku nõusolek, kuid vajadusel võib kandidaadi leida ka kohus ise. Kohus võib asendusliikmeks määrata iga seadusele vastava isiku, kes on võimeline ülesandeid vajalikul tasemel täitma. Mitme kandidaadi ehk konkurentsi korral otsustab kohus diskretsiooni alusel, arvestades kandidaatide teadmisi ja varasemat seotust ettevõttega. Ainuüksi tasuta töötamise valmisolek ei ole määrav, sest seaduse järgi on asendusliikmel õigus nõuda äriühingult kulude hüvitamist ja tasu. Kui tasu osas kokkulepet ei saavutata, määras tasu suuruse kohus.
Loe lähemalt siit.